مشرف
Venemaa president Vladimir Putin tegi üllatusreisi Mariupoli, teatas Kreml pühapäeval, olles tema esimene visiit Ukrainalt vallutatud territooriumile pärast Moskva sissetungi algust.
Vaid mõni tund pärast seda, kui Putin külastas Krimmi poolsaare annekteerimise üheksanda aastapäeva tähistamiseks, näitas Kremli levitatud video, kuidas ta maandub helikopteriga Mariupolis, sadamalinnas, mille Moskva pärast pikka piiramist mullu kevadel vallutas.
Visiit vallandas Ukraina vihase reaktsiooni, kus presidendi abi avaldas Ukraina “küünilisust” ja “kahetsuse puudumist”.
Vene juht tegi linnas ringkäigu ja teda nähti autoga sõitmas. Kreml teatas, et ta külastas ümberehitatud muusikateatrit ja jälgis ülesehitustööde aruande esitamist.
“Me palvetame teie eest,” ütles Putinile üks elanik, kes viitas linnale kui “väikesele paradiisitükile” vastavalt Vene riigitelevisiooni edastatud piltidele, mis näitavad, et visiit toimus öösel.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et visiit oli spontaanne, lisades, et Putini liikumine linnas ja kohtumine kohalikega ei olnud planeeritud.
Ta lisas, et visiit toimus laupäeval “väga hilja” ja pühapäeva varastel tundidel.
See oli Putini esimene reis Ida-Donbasi piirkonda pärast sissetungi käivitamist 2022. aasta veebruaris ning see toimub peaaegu aasta pärast seda, kui Moskva teatas Mariupoli vallutamisest pärast kampaaniat, mille käigus hävitati Azovstali terasetehas, mis oli Ukraina vägede viimane tõkestus. strateegilises sadamalinnas.
‘kahetsuse puudumine’
Mariupol oli laastatud pärast seda, kui Moskva Aasovi mere kaldal asuvat linna halastamatult pommitas ja jõhkrale piiramisele allutas.
“Kurjategija naaseb alati kuriteopaigale… tuhandete Mariupoli perekondade mõrvar tuli linna varemeid ja (selle) haudu imetlema. Künism ja kahetsuse puudumine,” ütles Ukraina presidendi abi Mykhaylo Podolyak Twitteris.
Ukraina kaitseministeerium teatas Twitteris, et Putin külastas linna öösel “nagu vargale kohane”.
“Ta vaatas “linna ülesehitamist”… öösel. Tõenäoliselt selleks, et mitte näha oma “vabastamise” tagajärjel hukkunud linna päevavalguses,” teatas eksiilis viibinud Mariupoli linnavolikogu oma Telegrami kontol.
Visiit toimub enne Hiina presidendi Xi Jinpingi sel nädalal toimuvat Moskva-reisi, mida laialdaselt peetakse Putini diplomaatiliseks riigipöördeks.
Moskva strateegiline liitlane Peking on nimetanud seda reisi “rahukülastuseks”, kuna üritab mängida vahendajat Ukraina konfliktis.
Hiina on püüdnud positsioneerida end neutraalse poolena, kutsudes Moskvat ja Kiievit läbirääkimisi alustama.
Lääne liidrid on aga korduvalt kritiseerinud Pekingit hukka mõistmata jätmise eest Venemaa pealetungi, süüdistades teda Moskvale oma kampaaniale diplomaatilise katte tagamises.
Putin kohtus Venemaa lõunaosas Doni-äärses Rostovis Ukraina piiri lähedal ka armeeülematega, sealhulgas kindralstaabi ülema Valeri Gerasimoviga, teatas Kreml.
Ühtlasi tegi ta laupäeval üllatusvisiidi Krimmi, kus Vene riigitelevisioon näitas teda külastamas Musta mere sadamalinna Sevastopoli koos kohaliku Moskva poolt ametisse nimetatud kuberneri Mihhail Razvožajeviga.
Kehtetu ICC order
Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal pärast referendumit, mida Kiiev ja rahvusvaheline üldsus ei tunnustanud.
Nädalavahetuse visiidid toimusid pärast seda, kui Haagis asuv Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis Putinile välja vahistamismääruse. Venemaa väidetavalt tuhandete Ukraina laste väljasaatmine konflikti ajal.
Kiievi teatel on välja saadetud rohkem kui 16 000 Ukraina last Venemaa alates konflikti algusest paigutati paljud neist asutustesse ja asenduskodudesse.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Karim Khan ütles AFP-le, et Putin on nüüd vastutav vahistamise eest, kui ta astub mõnda kohtu enam kui 120 liikmesriigist.
70-aastane Venemaa juht ei ole orderit avalikult kommenteerinud, kuid Kreml lükkas selle kehtivuse “tühjena” pärast seda tagasi. Venemaa ei tunnustanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles laupäeval Ankaras, et Moskva ja Kiiev leppisid kokku lepingu pikendamises, mis võimaldab suurel teraviljaeksportijal Ukrainal jätkata eksporti pärast seda, kui Venemaa sõjalaevad blokeerisid oma Musta mere sadamad.
Tingimuste osas on aga endiselt erimeelsused, Ukraina sõnul pikendati lepingut 120 päeva võrra ja Venemaa ütles, et seda pikendati 60 päeva võrra.
Türgi ja ÜRO juulis vahendatud tehingut pikendati juba novembris 120 päeva võrra.