NATO ja Euroopa Komisjoni juhid külastasid reedel Norra suurimat gaasimaardlat, et rõhutada nende otsustavust kaitsta olulist energiataristut võimaliku sabotaaži eest.
NATO sõjalaevad ja lennukid patrullisid, kui alliansi peasekretär Jens Stoltenberg ja komisjoni president Ursula von der Leyen saabusid Trolli platvormile, mis katab umbes 10 protsenti Euroopa gaasivajadusest.
“Kuna need rajatised on nii elutähtsad, on nad ka nii haavatavad,” ütles Stoltenberg, kui Ühendkuningriigi, Saksamaa, Hispaania ja Portugali laevad tema järel liikusid.
Lääne ametnikud on üha enam mures kriitilise infrastruktuuri – sealhulgas interneti ja side, aga ka nafta ja gaasi – kaitsmise pärast pärast seda, kui seletamatud plahvatused hävitasid kolm neljast Venemaad ja Saksamaad ühendavast Nord Steami gaasijuhtmest ning mullu septembris täheldati Põhjamere platvormide lähedal droone.
EL ja NATO käivitasid neljapäeval uue rakkerühma kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks, kuna teema jõuab energia- ja julgeolekupoliitika kujundajate päevakorda.
Stoltenberg möönis, et ainuüksi Norra vetes 8000 km pikkuse gaasijuhtme ja kaabliga “me ei saa selle infrastruktuuri iga meetrit igal ajal kaitsta”.
Ta väitis, et suurenenud patrullidel ja sõjalistel õppustel kriitilise infrastruktuuri läheduses ning NATO liitlaste vahelisel lisateabe jagamisel oleks aga heidutav mõju.
Pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse eelmisel aastal Venemaast Euroopa suurima gaasitarnijana välja vahetanud Norra ministrid ütlevad, et nad on rohkem mures võimalike küberrünnakute kui suurejoonelise sabotaaži pärast.
“See on Norra oluline osa. See illustreerib energia- ja julgeolekupartnerlust Euroopa ja Norra vahel,” ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre platvormil Troll.
Von der Leyen tervitas Norra toetust gaasitootmise suurendamisel umbes 10 protsendi võrra, et aidata Euroopal talve üle elada. Kuid ta ütles, et gaas on osa energia üleminekust ja taastuvenergia on tulevik.
Norra soovib positsioneerida end demokraatliku nafta- ja gaasitarnijana ning võtta endale kohustusi pikaajaliste lepingute kaudu tootmise jätkamiseks oma mandrilaval.
Norra riigi kontrolli all oleva naftakontserni Equinor, mis opereerib Trolli, tegevjuht Anders Opedal ütles, et gaasimaardla hakkab tootma pärast 2050. aastat, mis on ELi sihtkuupäev süsiniku netoheite vähendamiseks.
Kuid ta ütles, et Equinor loodab paigaldada avamere tuuleparke ja süstida süsinikku tagasi Trolli lähedale merepõhja, kuna Norra investeeris rohelisse tehnoloogiasse.