Mida Hiina beebihäda tema majanduslikele ambitsioonidele tähendab

Crystal, kes soovis oma pärisnime varjata, on 26-aastane Pekingis elav naine. Erinevalt enamikust Hiina eelmiste põlvkondade naistest on ta vallaline ja praegu ei avalda talle mingit survet sõlme siduda.

Küsimusele, miks see nii on, naerab ta: “Ma arvan, et see on sellepärast, et mu pereliikmed pole kas kunagi abielus ega lahutatud.”

Tundub, et see on Hiina noorte linnanaiste seas levinud tunne. Hiina Kommunistliku Noorteliiga 2021. aasta küsitlus, milles osales peaaegu 3000 inimest vanuses 18–26 aastat, näitas, et enam kui 40% linnades elavatest noortest naistest ei kavatsenud abielluda – meestest aga vähem kui 25%. See on osaliselt tingitud kasvavatest lapsehoolduskuludest ja Hiina ühe lapse poliitika kummitustest.

“Ühe lapse saamine või laste puudumine on Hiinas muutunud sotsiaalseks normiks,” ütleb Wisconsini-Madisoni ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia vanemteadur ja ühe lapse poliitika silmapaistev kriitik Yi Fuxian.

“Majandus, sotsiaalne keskkond, haridus ja peaaegu kõik muu on seotud ühe lapse poliitikaga,” lisab ta.

Pekingi jaoks on see murettekitav trend, sest Hiina rahvaarv väheneb. Selle sündimus on aastaid aeglustunud, kuid 2022. aastal langes selle rahvaarv esimest korda 60 aasta jooksul.

See on halb uudis maailma suuruselt teise majanduse jaoks, kus tööjõud juba väheneb ja vananev elanikkond hakkab survet avaldama riigi hoolekandeteenustele.

Hiina tööealine elanikkond – 16–59-aastased – on praegu ligikaudu 875 miljonit. Nad moodustavad veidi rohkem kui 60% riigi elanikest.

“Hiina demograafiline struktuur oli 2018. aastal sarnane Jaapani omaga 1992. aastal,” ütles Yi. “Ja Hiina oma [demographic structure] aastal 2040 on sarnane Jaapani 2020. aastaga.

Kuni eelmise aastani olid paljud majandusteadlased eeldanud, et Hiina kasv ületab kümnendi lõpuks USA oma – see samm piiraks riigi erakordset majanduskasvu.

Kuid dr Yi sõnul tundub see praegu ebatõenäoline, lisades: “Aastaks 2031–2035 läheb Hiinal kõigi demograafiliste näitajate ja majanduskasvu osas halvemini kui USA-l”.

Hiina keskmine vanus on praegu 38. Kuna aga elanikkond vananeb ja sündimus langeb veelgi, on mure, et Hiina tööjõud ei suuda lõpuks ülal pidada neid, kes on juba pensionile jäänud.

Hiinas on meeste pensioniiga 60 aastat ja naistel 55 aastat. Praegu moodustavad üle 60-aastased peaaegu viiendiku elanikkonnast. Maailma ühe kiiremini vananeva elanikkonnaga Jaapanis on ligi kolmandik inimestest 65-aastased või vanemad.

“Rahvastiku vananemine ei ole Hiinale ainulaadne, kuid Hiina pensionisüsteemi pinge on palju teravam,” ütleb Oxford Economisti vanemökonomist Louise Loo.

Ta ütleb, et pensionäride arv on juba panustajate arvu ületanud, mistõttu on alates 2014. aastast pensionifondi sissemaksed vähenenud.

Riigi pensionifondi hallatakse provintsi tasandil ja palgapõhiselt – see tähendab, et tööjõu sissemaksed maksavad pensionäride pensione.

Seega lõi Peking, olles teadlik nendest oma süsteemis esinevatest mõradest, 2018. aastal fondi, et suunata pensionimaksed rikkamatest provintsidest, nagu Guangdong, defitsiidiga provintsidele. Kuid 2019. aastal ennustas Hiina sotsiaalteaduste akadeemia aruanne, et tööjõu vähenemise tõttu on riigi peamine pensionifond 2035. aastaks ammendunud.

Seejärel käivitas Hiina 2022. aastal oma esimese erapensioniskeemi 36 linnas, võimaldades üksikisikutel avada pankades pensionikontod, et osta pensionitooteid, näiteks investeerimisfonde.

Kuid pr Loo sõnul on ebaselge, kas paljud hiinlased, kes tavaliselt investeerivad sääste traditsioonilisematesse võimalustesse, näiteks kinnisvarasse, pöörduksid selle asemel erapensionifondide poole.

Need probleemid ei ole ainult Hiinale iseloomulikud – nii Jaapanis kui ka Lõuna-Koreas on elanikkond hallitav ja tööjõud kahanev.

Hr Yi märkis, et Peking on valmis järgima Tokyo poliitikat, et vähendada lapsehoolduskulusid, kuid ta lisab: “Hiinal, mis “vananeb enne rikkaks saamist”, ei ole isegi rahalisi ressursse, et täielikult Jaapani teed järgida.”

Ja see pole ainus asi, mis Pekingit häirib. Üha kasvav on ka internetis leviv noorte liikumine, mille eesmärk on “lama olla”. See kutsub töötajaid tagasi lükkama võitluse karjääriedu nimel ning lubab vabaneda kiirest kapitalistlikust ühiskonnast elu ja töö survest. Lisage sellele segule kõrge noorte töötuse määr, mis saavutas haripunkti eelmise aasta juulis, kui 20% 15–24-aastastest oli töötud.

Nagu härra Yi ütleb: “Tööjõud on jahu ja pensionisüsteem on leivategemise oskus. Ilma piisava jahuta on võimatu teha piisavalt leiba isegi parimate leivategude valmistamise oskustega.”