مشرف
Renegaadi sõjaväejuhi Khalifa Haftari väed teatasid loodusliku uraani leidmisest pärast seda, kui rahvusvaheline tuumavalvekoer teatas, et 2,3 tonni on kadunud.
Sõjast räsitud riigi idaosa vägede teatel leiti enam kui 2 tonni looduslikku uraani, mille ÜRO tuumajärelevalveagentuur Liibüast kadunuks teatas.
Renegaatide komandöri Khalifa Haftari sidedivisjoni juht kindral Khaled al-Mahjoub ütles neljapäeval, et uraanikonteinerid leiti vaevalt 5 km kauguselt. [3 miles]”, kust neid Lõuna-Liibüas hoiti.
Al-Mahjoub viitas oma avalduses 10 kadunud tünnile, mis leiti Tšaadi piiri lähedalt, kuigi tema meediaüksuse väljastatud eraldi video näitas, et töötajad loendasid 18 taastatud tünni.
“Olukord on kontrolli all. IAEA-d on teavitatud,” ütles Mahjoub uudisteagentuurile AFP, viidates Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile.
Varem oli tuumajärelevalveagentuur öelnud, et uudisteagentuuride teadete kohaselt on Liibüas asuvast leiukohast, mis ei olnud valitsuse kontrolli all, kaduma umbes 2,3 tonni looduslikku uraani.
IAEA hoiatas, et kadunud uraan kujutab endast “radioloogilist ohtu ja ka tuumajulgeolekuprobleeme”.
Arvatakse, et uraanimaagi kontsentraat eraldab vähesel määral radioaktiivsust.
Aine on üldtuntud kui kollane kook, umbes 80 protsendi ulatuses uraanoksiidist koosnev pulber. Seda kasutatakse tuumakütuse valmistamisel reaktorites ja seda saab rikastada ka tuumarelvades kasutamiseks.
Lääne kõrge diplomaadi sõnul on materjalist tulenevad riskid “piiratud, kuid mitte tühised”.
“Kadunud tuumamaterjal on kaitsemeetmete ja tuumajulgeoleku probleem, eriti arvestades, et koht ei ole Liibüa reguleeriva asutuse kontrolli all,” ütles allikas.
Hilise juhi Muammar Gaddafi ajal oli Liibüa 2003. aastal pärast salajasi läbirääkimisi USA ja Ühendkuningriigiga loobunud oma tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade programmidest.
Gaddafi valitsus oli hankinud nii uraani rikastamiseks mõeldud tsentrifuugid kui ka teavet tuumapommi kavandamiseks, kuigi riik ei teinud tuumarelva loomisel vähe edusamme.
Alates NATO toetatud ülestõusust ja Gaddafi langemisest 2011. aastal on riiki kimbutanud poliitilised kriisid ja konkureerivad relvarühmitused, mis on moodustanud vastandlikke liite, mida toetavad võõrvõimud. Poliitiline kontroll riigis on endiselt jagatud läänes asuva pealinna Tripoli nominaalselt ajutise valitsuse ja idas asuva teise valitsuse vahel, mida toetab Haftar.
Viimased suured kaklused lõppesid alles 2020. aastal ja juhuslik vägivald jätkub.