مشرف
Euroopa Komisjon esitas neljapäeval (16. märtsil) oma neto-null-tööstuse seaduse, millega seatakse ELile eesmärk toota siseriiklikult vähemalt 40% tehnoloogiast, mida ta vajab oma kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks.
“Me vajame regulatiivset keskkonda, mis võimaldab meil kiiresti kiirendada üleminekut puhtale energiale,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
„Neto-null-tööstuse seadus teeb just seda. See loob parimad tingimused nendele sektoritele, mis on meie jaoks otsustava tähtsusega, et jõuda 2050. aastaks nullini: tehnoloogiad nagu tuuleturbiinid, soojuspumbad, päikesepaneelid, taastuv vesinik ja CO2 salvestamine,“ lisas ta.
Kavandatava seaduse eesmärk on kiirendada puhta tehnoloogia lubade andmist ja suurendada juurdepääsu rahastamisele. Toetatud tehnoloogiate hulka kuuluvad päikese-, tuule-, akud ja salvestusseadmed, soojuspumbad ja geotermiline energia, elektrolüüsijad ja kütuseelemendid, biogaas/biometaan, süsiniku kogumine, kasutamine ja säilitamine ning võrgutehnoloogiad.
Seaduse kohaselt peaks igaüks neist seadma eesmärgiks saavutada 2030. aastaks kaks viiendikku oma toodangust ELis, kuigi see ei ole juriidiline kohustus.
„Meie eesmärk on toota vähemalt 40% oma kasutuselevõtu vajadustest Euroopas. Loomulikult jätkame oma partneritega kauplemist. Kõike ei tehta Euroopas, kuid Euroopas tuleks teha rohkem,” ütles EL-i kliimajuht Frans Timmermans.
ELi ametnikud selgitasid kiiresti, et 40% oli poliitiline eesmärk, kuid mitte seaduslik nõue. “Et olla väga selge, me ei anna üksikuid ettevõtteid kohtusse, kui me ei jõua 40%ni. [benchmark],” ütles komisjoni kõrge ametnik.
„Eesmärk on tagada, et selle võrdlusaluse abil suudame pöörata tähelepanu väärtusahela kõikidele olulistele etappidele. Näiteks võime olla väga head päikesepaneelide valmistamisel, kuid meil võib olla suur sõltuvus vahvlitest, mis on üks võtmekomponente,“ selgitas ametnik.
Samuti mainitakse tuumaenergiat ja säästvaid alternatiivkütuste tehnoloogiaid, mis avavad ukse riiklikele toetusskeemidele, nagu kiiremad lubade andmise reeglid. Neid ei loeta aga “strateegilisteks null-nulltehnoloogiateks”, mis piirab saadaolevat tuge.
Ettevõtlusühenduse Coprorate Leaders Group Europe direktori Ursula Woodburni sõnul võib uus seadus olla Euroopa ettevõtetele hüppelauaks võidujooksus ülemaailmsete konkurentidega, et saavutada netoheitmete tase.
„Null-tööstuse tootmisharu eesmärkide seadmise, rahaliste vahendite mobiliseerimise, soodsate tingimuste loomise, üleeuroopaliste akadeemiate loomise, et kiirendada oskuste tõstmist ja ümberõpet ning platvormi loomise kaudu liikmesriikide jõupingutuste koordineerimiseks, võib nulltööstuse seadus luua tugeva raamistiku Euroopa tööstuse dekarboniseerimine,” lisas ta.
Tehnoloogiate loetelu peaks aga sisaldama ka sügavat tööstuslikku dekarboniseerimist, leiab puhastesse tehnoloogiatesse arendajaid ja investeerijaid esindav ärigrupp Cleantech for Europe.
“Tootmisprotsesside heitkoguste täielik kavandamine on eelistatavam kui süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, millele NZIA omistab suurt tähtsust,” ütles rühm, kutsudes Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles ettepanekut täiustama, laiendades selle ulatust sügavale tööstuslikule süsinikdioksiidiheitele. tehnoloogiaid.
Vahepeal tervitas geotermiline tööstus selle lisamist strateegiliste tehnoloogiate loetellu.
„Geotermilisele energiale antud poliitiline tunnustus on hea esimene samm. Nüüd vajame geotermiliste investeeringute avamiseks maasoojusenergia tegevuskava,“ ütles Sanjeev Kumar, Euroopa Geotermilise Energia Nõukogu poliitikajuht.
Lubamise kiirendamine
Timmermansi sõnul kehtestab seadus vajalikud regulatiivsed tingimused, et muuta EL-i puhta tehnoloogia tootmise kasv reaalsuseks.
„See võimaldab ennekõike kiiremat lubade andmist, lühemaid tähtaegu, ühtseid toiminguid – lihtsamaid menetlusi,“ ütles ta.
“Mitmete oluliste tehnoloogiate, nagu tuule-, päikese- ja akud, puhul võivad liikmesriigid anda projektidele prioriteetse staatuse strateegiliste projektidena,” lisas ta, viidates strateegiliste tehnoloogiate loetelule, mis võivad seda eristaatust taotleda.
“Neid projekte võiks siis pidada ülekaalukaks avalikuks huviks ja saada kasu veelgi lühematest lubade andmise tähtaegadest (9–12 kuud võrreldes 12–18 kuuga ilma sellise määramiseta),“ ütles ta ajakirjanikele.
Cleantech for Europe’i andmetel on ELis investeeringud vähenenud, kuna kapitali puudujääk on suurenenud. Kiirem lubade andmine võib seega anda ELi tööstusele konkurentsieelise, eriti kuna tõenäoliselt ei tee USA lubade andmise reeglite osas edusamme, teatas ärigrupp.
Seadus ütleb, et EL-i riigid võivad kasutada EL-i süsinikuturult saadavat tulu, mis on eraldatud kliimaga seotud eesmärkidel, koos EL-i rahaliste vahenditega, nagu taastamisfond ja innovatsioonifond.
Seaduseelnõu kohaselt peaksid ELi riigid kiirendama ja koondama erainvesteeringuid neto-null-strateegilistesse projektidesse, et kiirendada nende elluviimist.
Täiendav rahastamine Euroopa suveräänsusfondist on veel välja kuulutamata, mis kuulutatakse välja suvel, moodustades “strukturaalsema vastuse”, teatas Euroopa Komisjon.
Ülemaailmse konkurentsi vastu võitlemine
Neto-null-tööstuse seadus on vastuseks Euroopa kartusele, et tema tööstus kaotab USA-le ja Hiinale, kes saavad kasu heldetest toetustest ja valitsusprogrammidest.
“Asjaolu, et oleme sellega tegelenud alates septembrist, näitab, et see põhineb Bideni administratsiooni otsusel kehtestada 14. augustil tema kuulus inflatsiooni vähendamise seadus,” ütles ELi siseturu juht Thierry Breton.
Siiski on muret, et kodumaise tootmise suurenemine tõstab selliste tehnoloogiate hindu nagu päikeseenergia ja aeglustab taastuvenergia kasutuselevõttu.
“Seadus on väga protektsionistlik,” ütles Francisco Beirão, päikeseenergia projekte arendava ja haldava Lightsource bp ELi valitsusasjade juht. Tema sõnul võib seadus sundida päikesearendajaid kasutama kallimaid tooteid, mis õõnestaks Euroopa energia- ja kliimaeesmärke.
“Tänapäeval on päikeseenergia odavaim elektritootmise vorm ja need meetmed suurendavad tarbijate kulusid,” ütles ta EURACTIVile.
Vahepeal ütles tööstuskontserni SolarPower Europe poliitikadirektor Dries Acke: “Kui me ei taha riskida päikeseenergia kasutuselevõtu aeglustamisega, vajame suuremat porgandit, eriti seoses päikeseelektrijaamade rahastamisega Euroopas.”
Ta ütles, et päikeseenergia tarneahel tuleb mitmekesistada, kuid see ei saa juhtuda üleöö ja nõuab toetust, näiteks läbivaadatud subsiidiumieeskirjad, mis hõlmavad päikesetehaste tegevust.
Euroopa Parlament ja ELi riigid arutavad nüüd eelnõud enne, kui see seaduseks saab.
[edited by Frédéric Simon]