مشرف
Brüssel, 16. märts (Reuters) – Euroopa Komisjon esitles neljapäeval strateegia keskseid osi, mille eesmärk on tagada, et tema tööstus suudaks konkureerida USA ja Hiinaga puhaste tehnoloogiliste toodete valmistamisel ja roheliseks üleminekuks vajalike toorainete hankimisel.
ELi täitevvõimu tööstuse Net-Zero Act ja Critical Raw Materials Act, mis on osa tema rohelise kokkuleppe tööstuskavast, on kavandatud tagama, et blokk ei oleks mitte ainult süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel esirinnas, vaid ka selleks vajaliku tehnoloogia osas. On märke, et see on mahajäänud.
Ülemaailmsed investeeringud rohelisse üleminekusse peaksid 2030. aastaks kolmekordistuma eelmise aasta 1 triljoni dollari pealt, väidab komisjon.
“Põhimõte on see, et me tahame olla tuleviku rohetööstuse liidrid,” ütles asepresident Valdis Dombrovskis pressikonverentsil.
ELi täitevvõim seadis piirkonnale eesmärgi kaevandada 10% selles tarbitavatest kriitilistest toorainetest, nagu liitium ning esimest korda vask ja nikkel, ning ringlussevõtt lisab veel 15%. Samuti on selle eesmärk suurendada töötlemist 40%-ni oma vajadustest 2030. aastaks.
Rohelise ülemineku jaoks elutähtsate mineraalide tarnimine on väljakutse, kuna Hiina töötleb peaaegu 90% haruldastest muldmetallidest ja 60% liitiumist, mis on akude põhielement.
Komisjon ütles, et mitte rohkem kui 65% peamisest toorainest ei tohiks pärineda ühest kolmandast riigist.
“Me ei ole ressursirikas kontinent,” ütles Dombrovskis ja lisas, et paljude materjalide puhul tugines Euroopa vähestele partneritele. “See ei ole stabiilne ega usaldusväärne viis tulevikutööstuse ülesehitamiseks. Seega on meil vaja kiiresti mitmekesistada.”
Venemaa sissetung Ukrainasse on tugevdanud COVID-19 pandeemia ajal saadud õppetundi, nimelt et EL ei saa loota oluliste materjalide tarnijale.
ELi täitevvõim tunnistaks tooraine kaevandamise või töötlemise plaane “strateegilisteks projektideks”, mis võimaldaks neil saada kasu lihtsustatud lubadest ja juurdepääsust rahastamisele.
Kaubanduses püüaks EL laiendada oma partnerlusvõrgustikku, näiteks Austraalia, Kanada ja Tšiiliga.
Maailma suurima avamereturbiinide tootja Siemens Gamesa (ENR1n.DE) tegevjuht Jochen Eickholt ütles, et kriitiliste toorainete seadusel on potentsiaali edendada Euroopa tööstusele vajalikke vastutustundlikke kaevandamise tarneahelaid.
“Sellised reguleerivad raamistikud on olulised – nüüd peame kiiresti tegutsema ja neid jõustama.”
ISE PUHTA TEHNILISE SEADMETE VALMISTAMINE
EL seadis ka eesmärgiks toota 2030. aastaks vähemalt 40% toodetest, mida ta vajab nulltehnoloogiate (nt päikeseenergia või kütuseelementide) jaoks, osaliselt keskkonnasäästlike projektide lubade andmise sujuvamaks muutmise kaudu.
Blokk teatas ka eesmärgist koguda 2030. aastaks 50 miljonit tonni süsinikku. Süsinikdioksiidi kogumine on üks ELi tunnustatud nulltehnoloogiate loendist. Vastuoluliselt hõlmavad need ka arenenud tuumaprotsesse.
BusinessEurope kirjeldas ettepanekut kui “piiratud ulatust” ja ütles, et EL peaks tunnistama, et Euroopa süsinikdioksiidiheite vähendamine on kogu majanduse prioriteet.
Teine tööstuskontsern WindEurope ütles, et ettepanekutes ei selgitatud, millist rahalist toetust EL pakuks turbiinide tootmise massiliseks suurendamiseks või kuidas valitsused kasutaksid selle toetamiseks uusi paindlikke eeskirju.
Kaevandaja Rio Tinto (RIO.L) Euroopa operatsioonide juht Colin Mackey ütles, et tervitas kriitilise tähtsusega toorainete seadust, kuid oodatava nõudluse rahuldamiseks on veel pikk tee käia.
Rootsi kaevandus- ja sulatuskontsern Boliden (BOL.ST) ütles, et Euroopa vajab palju tööd, et halvast lähtepunktist paraneda ning et suured vase ja nikli projektid on prioriteetsed.
(1 dollar = 0,9488 eurot)
Philip Blenkinsopi aruandlus; Kate Abnetti Brüsselis, Eric Onstadi Londonis ja Christoph Steitzi lisareportaažid Frankfurdis; toimetaja Christina Fincher
Meie standardid: Thomson Reutersi usalduspõhimõtted.