مشرف
Brasiilia Trindade saare geoloogid on teinud “hirmuäratava” avastuse: plastprahist valmistatud kivimid.
Teadlased, kes uurisid kauget saart, mis on kilpkonnade pelgupaik, avastasid, et plast on saarel kividega läbi põimunud, tekitades häireid plastijäätmete kasvava mõju kohta maakera geoloogilistele tsüklitele.
Saar asub Espirito Santo osariigi kaguosas 1140 km kaugusel ja see on kaitseala roheliste kilpkonnade jaoks, kes munevad sinna.
“See on uus ja hirmutav samal ajal, sest reostus on jõudnud geoloogiasse,” ütles Parana föderaalse ülikooli geoloog Fernanda Avelar Santos.
Hr Santos jätkas, et “reostus, prügi meres ja valesti ookeanidesse visatud plast on muutumas geoloogiliseks materjaliks…, mis on säilinud maa geoloogilistes dokumentides”.
Brasiilia vulkaanilise Trindade saare geoloogia on teadlasi paelunud juba aastaid. Saar on enamasti asustamata ja inimmõjust isoleeritud, kuid kasvav plastikjäätmete hulk on leidnud oma tee.
“Tuvastasime (reostus) peamiselt kalavõrkudest, mis on Trinidade saare randades väga levinud praht,” ütles hr Santos.
“(Võrgud) veavad merehoovused ja kogunevad randa. Temperatuuri tõustes see plastik sulab ja kinnistub ranna loodusliku materjaliga.
Trindade saar on üks maailma tähtsamaid roheliste kilpkonnade ehk Chelonia mydase kaitsealasid, kuhu saabuvad igal aastal tuhanded munema.
Trindade ainsad elanikud on Brasiilia mereväe liikmed, mis hoiab saarel baasi ja kaitseb pesitsevaid kilpkonni.
Avastus tekitab küsimusi inimeste pärandi kohta maa peal, ütles hr Santos.
“Me räägime nii palju antropotseenist ja see on kõik,” ütles ta, viidates kavandatud geoloogilisele epohhile, mis on määratletud inimeste mõjuga planeedi geoloogiale ja ökosüsteemidele.
“Reostus, prügi merre ja valesti ookeanidesse visatud plast on muutumas geoloogiliseks materjaliks, mida säilitatakse Maa geoloogilistes dokumentides.”
Plastist prügi ja jäätmed maailma ookeanide vees
(Getty Images / iStockphoto)
5 Gyresi instituudi uue analüüsi kohaselt hõljub maailma ookeanides viimaste hinnangute kohaselt üle 170 triljoni tüki.
Iga päev jõuab meie ookeanidesse umbes 8 miljonit plastitükki.
Igal aastal ookeanidesse voolava plastiprügi kogus peaks 2040. aastaks peaaegu kolmekordistuma ja ookeanis võib olla rohkem plasti kui kalu.
Samal ajal leiti OECD 2022. aasta aruandes, et plastiku tootmine on viimase 20 aastaga kahekordistunud ning ainult 9 protsenti on edukalt ringlusse võetud.
Asutuste lisaaruandlus