مشرف
Tippdiplomaat Antony Blinken on asunud oma viimasele ametlikule reisile Aafrika mandrile, kus temast saab esimene Nigerit külastav USA välisminister.
Neljapäevane ajalooline visiit saabub ajal, mil Lääne-Aafrika riik saab pärast järjestikuseid riigipööre Malis ja Burkina Fasos ning Venemaa Wagneri palgasõdurite rühmituse kasvavat mõjuvõimu üha olulisemaks partneriks USA-le ja tema Euroopa liitlastele Saheli piirkonnas.
Reis järgneb USA presidendi Joe Bideni poolt detsembris toimunud USA-Aafrika juhtide tippkohtumisele, mis on osa lubadusest suurendada USA seotust kontinendiga.
Möödunud nädalal ajakirjanikega vesteldes nimetas USA Aafrika asjade asevälisminister Molly Phee Nigerit “julgeolekualase koostöö üheks olulisemaks partneriks kontinendil”, eriti seoses relvastatud rühmitustega tõrjumisega selles piirkonnas.
Niger piirneb Mali ja Burkina Fasoga, kus al-Qaedaga seotud Jama’at Nusrat al-Islam wal-Muslimin (JNIM) ja ISIL-i (ISIS) sidusettevõte Suur-Sahara Islamiriik on vägivallaga võimule püüdnud. See on omakorda õhutanud kogukondlikke pingeid, mis on osaliselt tingitud kliimamuutuste laastamistööst.
Vägivald juurdus esmakordselt Malis pärast 2012. aasta ülestõusu riigi põhjaosas, kuid pärast seda on see levinud üle Saheli, jõudes kohati jõukamatesse Lääne-Aafrika rannikuriikidesse.
Blinkeni reis teeb temast Bideni administratsiooni kõrgeima ametniku, kes külastab Saheli piirkonda, kus vägivald kasvas 2022. aastal ning tsiviilisikute hukkumine Malis, Burkina Fasos ja Nigeris kasvas eelmise aastaga võrreldes 50 protsenti.
Niger piirneb ka Põhja-Nigeeriaga, kus valitsus on püüdnud ohjeldada Boko Haramit ja Islamiriigi Lääne-Aafrika provintsi (ISIS-WA) relvarühmitusi.
USA välisministeeriumi teatel kohtub Blinken oma reisi ajal president Mohamed Bazumi ja välisminister Hassoumi Massaoudouga, et “arutada viise, kuidas edendada USA-Nigeri partnerlust diplomaatia, demokraatia, arengu ja kaitse vallas”.
Muutuv mõju
Florida ülikooli Saheli uurimisrühma koordinaatori Leonardo Villaloni sõnul saabub Blinken Nigerisse Saheli jaoks “kriitilisel etapil”, kuna selle sisemised jõustruktuurid on muutunud.
See nihe algas sõjaväe juhitud riigipöördega Malis 2020. aasta augustis, millele järgnes teine riigipööre üheksa kuud hiljem. Eelmisel aastal koges Burkina Faso oma sõjaväe juhitud võimuhaaramist jaanuaris, millele järgnes septembris teine riigipööre.
Mõlema riigi sõjaväejuhid tõid riigipöörde motivatsioonina esile valitsuste suutmatuse kohalikku vägivalda peatada. Samuti on mõlemas riigis kasvanud pettumus Euroopa sekkumise suhtes piirkonnas, mida juhib Prantsusmaa, kes saatis 2012. aastal esmakordselt väed Malisse, et reageerida mässuliste liikumisele.
Prantsusmaa ja selle alluvuses olev Euroopa Liidu töörühm lahkusid Malist lõpuks 2022. aastal. Samal ajal on Mali sõjaväevalitsus üha enam pöördunud Vene poolsõjalise ettevõtte Wagneri grupi poole, et saada abi riigis toimuva vägivalla peatamiseks.
ÜRO inimõiguste nõukogu on aga sellest ajast peale kutsunud üles uurima Mali vägede ja Wagneri grupi ühisoperatsioonide käigus toime pandud õiguste rikkumisi, sealhulgas piinamist, seksuaalset vägivalda ja kadumisi.
Prantsusmaa lõpetas ametlikult oma sõjalised operatsioonid ka veebruaris Burkina Fasos. Ouagadougou valitsus on eitanud süüdistusi, et Wagneri rühmitus juba tegutseb riigis, kuigi eksperdid usuvad, et palgasõdurite rühmitus lähetatakse lähikuudel tõenäoliselt kohale.
“Võtmeprobleem on muidugi see, et prantslased olid tasapisi tagasi tõmbunud, eriti Malist ja Burkina Fasost, ning venelased on väga aktiivsed,” ütles Villalon Mali pealinnas Bamakos Al Jazeerale.
“Ja nii selgelt see [trip] tuleb selles kontekstis. Ja see kontekst on äärmiselt oluline, ”sõnas ta. “Nigeri stabiilsuse säilitamisse on investeeritud palju lootust.”
Asjakohasuse suurendamine
Nii Prantsusmaa kui ka Euroopa Liidu töörühm on sellest ajast alates oma sõjalised operatsioonid Nigeris ümber paigutanud.
USA omalt poolt on aastaid lähenenud Sahelile kui järjekordsele rindele oma aastakümneid kestnud “terrorismivastases sõjas” ning on olnud aktiivne Euroopa ja piirkondlike jõudude toetamisel.
2017. aastal tõi nelja USA eriüksuse sõduri hukkumine esile USA seotuse sageli läbipaistmatuse selles piirkonnas. Sõdurid olid saatnud Nigeeria vägesid missioonil ISISe kõrge juhi tabamiseks Mali piiri lähedal.
USA sõjaväe teatel paikneb umbes 800 töötajat Nigeris, kus arvatakse, et nad toetavad kahte Nigeeria õhubaasi, sealhulgas äsja ehitatud droonibaasi Adagezi linnas.
Teaduri Daniel Eizenga sõnul on Niger kujunenud lääne jaoks paljutõotavaks – kui ebatõenäoliseks – partneriks osaliselt tänu “poliitilistele arengutele, mis on suundunud demokratiseerumise, tsiviilisikute osaluse tugevdamise ja sõjaväe professionaalsemaks muutmise suunas”. USA välisministeeriumi rahastatud riigikaitseülikooli Aafrika strateegiliste uuringute keskuses.
Eizenga ütles Al Jazeerale, et USA ametnikud on hakanud pidama ka Nigeri presidenti Bazumi “oskaks reageerida” piirkonna kriisidele.
Kuid Niger võitleb endiselt äärmise vaesusega oma piirides. 25 miljoni elanikuga riik on üks maailma vähim arenenud riike, olles 2021. aastal ÜRO inimarengu indeksi järgi 191 riigist 189. kohal.
Eizenga ütles, et Nigeeria ametnikud on jälginud tähelepanelikult ka väidetavaid Wagneri toetatud desinformatsioonikampaaniaid, kartes, et need võivad õhutada rahutusi, tekitades Nigeri lääneliitlastes pikka aega kestnud pettumuse.
“Olen kindel, et Niamey poliitikakujundajad vaatavad seda, mis toimub Malis, mis võib juhtuda Burkina Fasos, ning on sügavalt mures Nigeeria kogukondadele ja Nigeeria avalikkusele suunatud desinformatsioonikampaaniate võimaluse pärast,” ütles ta.
Kihlus “pani proovile”
Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Aafrika programmi direktori Mvemba Dizolele sõnul on Blinkeni neljapäevane visiit lõppkokkuvõttes Nigerile “kindluse sõnum”.
„Niger on ainuke demokraatlik eksperiment, mis piirkonnas ikka veel kestab. See on väga oluline riik, kus kihlus pannakse proovile,” ütles ta.
Dizolele lisas, et Blinkeni visiit tõstatab tulevaste suhete võtmeküsimuse. “Kas partnerid seisavad täielikult Nigeriga kaasas nende probleemide lahendamisel, mis meie teada on avaliku korra ja valitsemise väljakutseks sellistes kohtades nagu Burkina Faso, Mali ja isegi Tšaad?” ta küsis.
Vahepeal märkis Florida ülikool Villalon, et Blinkeni visiit on lõppkokkuvõttes kõigile asjaosalistele “delikaatne asi, mida tuleb käsitleda”, kuna avalik ja intellektuaalne arvamus kogu piirkonnas on väliste jõudude rolli kohta olukorra lahendamisel “päris lõhenenud”.
Sellegipoolest ütles ta, et “see on signaal, et USA kavatseb jääda Saheli seotuks hetkel, mil prantslased lahkuvad, olgu siis vabatahtlikult või sunnitud”.
“Ma pean seda sõnumiks, mis on saadetud ka laiemale maailmale.”