Barcelona direktorid väidavad, et kõrgele kohtunike bossile maksti “enesekaitseks”, et kaitsta erapoolikuse eest

Barcelona direktorid väidavad, et kõrgele kohtunike bossile maksti "enesekaitseks", et kaitsta erapoolikuse eest



Hispaania ajalehe El Mundo andmetel on Barcelona direktorid väitnud, et klubi maksis Hispaania kõrgeima kohtunike bossile peaaegu kaks aastakümmet “enesekaitseks”.

Klubile esitati süüdistus korruptsioonis Hispaania kohtunike komitee tollasele asepresidendile Jose Maria Enriquez Negreirale eelmisel reedel tehtud maksete tõttu.

Süüdistuses väideti, et Negreira sooritas “raha eest vastutasuks” toiminguid, mis “viivad selleni, et kohtunike otsustamisel eelistatakse Barcelonat”.

El Mundo on rääkinud klubi endiste direktoritega ja neilt on öeldud, et Barcelona kaitseb end selle vastu tajutava eelarvamuse eest.

Sündmuste versioon ühtib Negreira esitatud versiooniga, kui Hispaania maksuamet teda algselt uuris. Ta ütles, et Barcelona palkas ta “neutraalse” kohtunikutöö tagamiseks.

Barcelonale esitati süüdistus korruptsioonis endisele kohtunike ametnikule maksmise tõttu
Barcelona praegune president Joan Laporta on väitnud, et klubi pole kunagi kohtunikke ostnud
Luis Enrique juhtis Camp Nou aastatel 2014–2017
Ernesto Valverde juhendas Barcelonat aastatel 2017–2020

El Mundo sõnul on Barcelona endised direktorid konfidentsiaalselt öelnud, et sidemeid Negreiraga ei katkestatud, kuna ta ähvardas suhte paljastamisega klubile kätte maksta.

See sobib El Mundo avaldatud faksidega, mille Negreira advokaadid saatsid klubile 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses, kui klubi oli lõpuks lõpetanud kohtunike komitee endisele asepresidendile maksmise.

Hispaania riigiprokurör väidab, et Barcelona maksis Negreirale 7,3 miljonit eurot (6,46 miljonit naela) kahe talle kuuluva ettevõtte – DASNILi ja NILSATi – kaudu.

Uurijad intervjueerivad nüüd Barcelona endisi treenereid Luis Enriquet ja Ernesto Valverdet ning president Joan Laportat, kes oli peaaegu pisarates esmaspäeval kõigist spordi- ja noortekategooriatest pärit Barcelona mängijate kõnega, öeldes neile, et on emotsionaalne, sest ta soovib meeleheitlikult: “Võtke vastu häbituid isikuid, kes määrivad klubi märki”.

Presidendi peamine murekoht on see, et skandaali ümber puhkenud furoor ei mõjutaks uue staadioni rahastamisplaane.

Klubi pidi taastamisprojekti rahalise toetuse hankimise protsessi lõpule viima selle kuu lõpuks, kuid Hispaania meedia on teatanud, et skandaali tõttu oleksid tingimused võinud nüüd muutuda.

Staadioni ümberehitamiseks plaanib klubi võtta laenu kuni 1,5 miljardit eurot.

Barcelona plaan kolida järgmise hooaja algusest Camp Nou ümberehitamise ajaks linna olümpiastaadionile läheb neile maksma 94 miljonit eurot saamata jäänud mängupäevatulu, kuna 49 000 mängukoht on palju väiksem kui 99 000 inimest mahutav Camp Nou.

Barcelona loodab, et skandaal ei mõjuta nende rahastamist Camp Nou ümberehitamiseks
UEFA võib Barcelonale kohast Meistrite liigas keelduda, kui klubi süüdi mõistetakse

Olümpiastaadion vajab ka umbes 20 miljonit eurot renoveerimistöid, et see suve lõpuks UEFA standarditele vastaks.

UEFA on klubi teine ​​murekoht. Kui nad Hispaanias korruptsioonis süüdi mõistetakse, kui kõige tõenäolisem on trahv, pole spordikaristust tõenäoliselt ette nähtud.

Kuid UEFA võib keelduda Barcelonale Meistrite liigas mängimise loa andmisest, kuna nad on rikkunud nende reeglite artiklit neli, mis takistavad klubidel ebaseaduslikku sekkumist mängude tulemustesse.

Tänaseks on UEFA ametnikud Hispaania meediale teatanud, et seda peetakse siseasjaks ning keeld toimuks ainult Hispaania jalgpalliliidu nõudmisel.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *